21.-22.sept-Loodusretk Tere SÜGIS!

Puu-, seene- ja sooprogramm Oandu ning Ojaäärse matkaradadel. Käisime ka Altjas mereääres.

Juba nädala pärast, esmaspäeval!

Esmaspäeval, 24.septembril kell 18.00 auditooriumis loodusõhtu. Seekordne lektor on Olavi Kurina, kes räägib teemal "Sääskede ja kärbeste mitmekesisus ja seened nende võimaliku elupaigana" Toetab KIK. Tule ise ja võta sõber kaasa! Ära unusta ka vahetusjalatseid või kilesusse

21.septembril

Ülemaailmse puude istutamise päeva tähistatakse 21. septembril. Sellel päeval räägime õpilastega loodusressursside funktsioonist ja tähtsusest, maailma puuvarade hetkeseisust ning puude istutamise väärtusest. Ka ühe puu võiks istutada.

28.-29.august olime loodusretkel

Varblas kuulasime linde ja vaatlesime-uurisime putukaid. Ka puugid olid kohal. Meisterdasime sinitihastele pesakaste. ÖÖbisime Pärlseljal, ujusime meres-vesi jube soe. Tõime PÄIKESE koju! Fotod tulevad hiljem! Oli üks tore ettevõtrmine. Tänud Liiale!

27.augustil toimub loodusretk Tõrva Gümnaasiumi pargis

Retk algab kell 10.00 Loodusretke esinejad ja teemad : Enn Vilbaste „Kohtumised metsas – kuidas loomadega käituda“ ja Kaja Kübar „ Taimedest loomade pilguga“.

9.-10.augustil loodusretk

Siis läheme uurima nahkhiirte elu. Kes tunned huvi, küsi õpetaja Liia käest infot!

TÕRVAS ELAVAD VIINAMÄETEOD

Viinamäeteol on küllalt hästi arenenud haistmine. See sõltub siiski ainest. Paljud niisugused tugevalt lõhnavaid ained, millega tigu igapäevaelus kokku ei puutu (petrooleum, bensiin, kloroform ja nuuskpiiritus) kutsuvad reaktsiooni esile vaid 4 cm kauguselt. Seevastu toidu lõhna tunneb ta märksa paremini. Küpse meloni lõhna tunneb ta 50 cm ja kapsa lõhna 40 cm kauguselt, tõsi küll, kergete tuulepuhangute olemasolul. Täiesti liikumatus õhus tunneb ta neid lõhnu alles 6 cm kauguselt. Haistmiselunditena talitlevad kõige rohkem tagumise kombitsapaari tipupaksendid ja naha see osa, mis katab sissepääsu hingamisõõnde, kuid see on omane ka pea eesosale, jala eesservale ja kogu keha eesosa nahale. See tehti kindlaks kombitsate amputeerimise katsete abil. Viinamäetigu on arvatavasti absoluutselt kurt. Ta ei taju isegi tugevat lähedal tekitatud müra. Tal on olemas paar vaagpõiekesi ehk statotsüste, aga need talitlevad üksnes tasakaaluelundina, võimaldades loomal orienteeruda raskusjõu suhtes. See annab nähtavasti loomale ka õige liikumissuuna. Vähemalt kutsub tserebropedaalse närvi ja vaagpõiekese närvi korraga läbilõikamine viinamäeteol esile teo ringiliikumise selle külje suunas, millel närvid läbi lõigati.