TÕRVAS ELAVAD VIINAMÄETEOD

Viinamäeteol on küllalt hästi arenenud haistmine. See sõltub siiski ainest. Paljud niisugused tugevalt lõhnavaid ained, millega tigu igapäevaelus kokku ei puutu (petrooleum, bensiin, kloroform ja nuuskpiiritus) kutsuvad reaktsiooni esile vaid 4 cm kauguselt. Seevastu toidu lõhna tunneb ta märksa paremini. Küpse meloni lõhna tunneb ta 50 cm ja kapsa lõhna 40 cm kauguselt, tõsi küll, kergete tuulepuhangute olemasolul. Täiesti liikumatus õhus tunneb ta neid lõhnu alles 6 cm kauguselt. Haistmiselunditena talitlevad kõige rohkem tagumise kombitsapaari tipupaksendid ja naha see osa, mis katab sissepääsu hingamisõõnde, kuid see on omane ka pea eesosale, jala eesservale ja kogu keha eesosa nahale. See tehti kindlaks kombitsate amputeerimise katsete abil. Viinamäetigu on arvatavasti absoluutselt kurt. Ta ei taju isegi tugevat lähedal tekitatud müra. Tal on olemas paar vaagpõiekesi ehk statotsüste, aga need talitlevad üksnes tasakaaluelundina, võimaldades loomal orienteeruda raskusjõu suhtes. See annab nähtavasti loomale ka õige liikumissuuna. Vähemalt kutsub tserebropedaalse närvi ja vaagpõiekese närvi korraga läbilõikamine viinamäeteol esile teo ringiliikumise selle külje suunas, millel närvid läbi lõigati.

TASUB TEADA

Harilik kiritigu (Arianta arbustorum) on vööttigulaste sugukonda kiriteo perekonda kuuluv maismaatigu. Ta on levinud Euroopa kesk- ja põhjaosas. Esineb ka Eestis, eriti sage on ta aedades. Alpides elab ta kuni 2700 m, Bulgaarias 1500 m, Šotimaal 1200 m kõrguseni. Kiriteo koda on 5½ keermega. Koda on 12–22 mm, enamasti 14–18 mm lai ja 10–25 mm, enamasti 18–22 mm kõrge. Koda on tumepruun, kaetud heledate kollakate tähnidega ja keerme keskel on tume vööt. Koja suue on ümar, suudme serv on tagasi keerdunud, huul on valge, naba on suletud.

Tigu ise on pruun kuni mustjashall

Tigude maailm

Tigu tahab süüa ja ka puhata. tema ei taha laulda, aga tahab kõdu lagundada.

Täna, õpperetk,vee-elustik ja taimed Vanamõisa järve ääres

Täna terve päeva 20 Tõrva Gümnaasiumi õpilast uurisid elu

Õppuse organiseerija Liia. Järgmine loodusretk toimub 30.juulil Vanamõisa järve ääres, teemaks "Tigude maailm"

Meenutus maikuust

Käisime lastega Lätimaal, Kova jõe ääres

Kaunist suve kõigile!

PÄIKESEKIIRTEST LEIA ÄRGATES ILU JA LOOJANGU VÄRVIDEST ELULE VÕLU

Meenutame 25.juunil loodusretke Tõrva Gümnaasiumi pargis

Loodusretke juhtis Arne Ader Linnuretkel märgatud liigid:linavästrik, suur kirjurähn ( kigk), räästapääsuke( koolimaja räästas ja staadionil ülelennul), hallrästas, metsvint, ronk, rasvatihane, karmiinleevike, aed – põõsalind, tutt – tihane, puukoristaja ( pojad) – puukoristaja müürib pesa – ava väiksemaks, must – kärbsenäpp, pasknäär, mustpea –põõsalind, piiritaja, hall –kärbsenäpp ( ema ja isa sarnased, tagasihoidlikud, silmapaistmatud ) siisike ( Laul-tulii, tulii), hall haigur – jõe ääres, püüab kala, puu / mändide/ otsas pesitseja, suur lendaja ( happeline väljaheide, koloniaalne liik nagu kormoran ), musträstas öölaulik kuuse otsas, sinikael – part, sõtkas, soo – roolind laksutab, kuristab, hästi tõttav, lendab madalal, väike lehelind ( silk, solk – keerab ennast nagu üles), kõrkja – roolind, pruunselg – põõsalind, mets – lehelind ( kurb hääl), kuldnokk silmaiiris – rõngas ümber – ema / rõngas puudub – isa ja 28.lind-käosulane. Oli huvitv retk!

30.juulil algusega kell 10.00

Toimub Tõrva Gümnaasiumi pargis „Retk tigude maailma". Loodusretke juhendab Annelie Ehlvest. Toimub viktoriin. Ootame huvilisi!

Fotod-erilised külalised aias,fotod teinud Katrin Priilaht

Lisaks veel fotod 24.aprillil õuesõpe 12.klassidel-Vanamõisa järve elu uurimine. Kas tead? 1.Nimeta Baltimaade suurimad järved! 2. Nimeta Võrtsjärves elavaid kalu! 3. Nimeta kala, kes on Võrtsjärve märgil! 4. Võrtsjärve suurim sügavus- Sapi süvikus on ………. meetrit. 5. Missuguse kala silmas elab silmaparasiit. Ta ei näe ja püüab oma toidu lõhna järgi ? 6. Millal saab veekogust järv? Tema suurus on siis ………………. hektari 7. Mida tähendab veeõitseng? 8 .Nimeta veetaimi! 9. Kui raske ja kui vana on Võrtsjärvest püütud rekordkala VALGE AMUUR? 10. Kuidas on selle Võrtsjärves elava vuntsidega kala nimi, kes on looduskaitse all?