21.-22.sept-Loodusretk Tere SÜGIS!

Puu-, seene- ja sooprogramm Oandu ning Ojaäärse matkaradadel. Käisime ka Altjas mereääres.

Juba nädala pärast, esmaspäeval!

Esmaspäeval, 24.septembril kell 18.00 auditooriumis loodusõhtu. Seekordne lektor on Olavi Kurina, kes räägib teemal "Sääskede ja kärbeste mitmekesisus ja seened nende võimaliku elupaigana" Toetab KIK. Tule ise ja võta sõber kaasa! Ära unusta ka vahetusjalatseid või kilesusse

21.septembril

Ülemaailmse puude istutamise päeva tähistatakse 21. septembril. Sellel päeval räägime õpilastega loodusressursside funktsioonist ja tähtsusest, maailma puuvarade hetkeseisust ning puude istutamise väärtusest. Ka ühe puu võiks istutada.

28.-29.august olime loodusretkel

Varblas kuulasime linde ja vaatlesime-uurisime putukaid. Ka puugid olid kohal. Meisterdasime sinitihastele pesakaste. ÖÖbisime Pärlseljal, ujusime meres-vesi jube soe. Tõime PÄIKESE koju! Fotod tulevad hiljem! Oli üks tore ettevõtrmine. Tänud Liiale!

27.augustil toimub loodusretk Tõrva Gümnaasiumi pargis

Retk algab kell 10.00 Loodusretke esinejad ja teemad : Enn Vilbaste „Kohtumised metsas – kuidas loomadega käituda“ ja Kaja Kübar „ Taimedest loomade pilguga“.

9.-10.augustil loodusretk

Siis läheme uurima nahkhiirte elu. Kes tunned huvi, küsi õpetaja Liia käest infot!

TÕRVAS ELAVAD VIINAMÄETEOD

Viinamäeteol on küllalt hästi arenenud haistmine. See sõltub siiski ainest. Paljud niisugused tugevalt lõhnavaid ained, millega tigu igapäevaelus kokku ei puutu (petrooleum, bensiin, kloroform ja nuuskpiiritus) kutsuvad reaktsiooni esile vaid 4 cm kauguselt. Seevastu toidu lõhna tunneb ta märksa paremini. Küpse meloni lõhna tunneb ta 50 cm ja kapsa lõhna 40 cm kauguselt, tõsi küll, kergete tuulepuhangute olemasolul. Täiesti liikumatus õhus tunneb ta neid lõhnu alles 6 cm kauguselt. Haistmiselunditena talitlevad kõige rohkem tagumise kombitsapaari tipupaksendid ja naha see osa, mis katab sissepääsu hingamisõõnde, kuid see on omane ka pea eesosale, jala eesservale ja kogu keha eesosa nahale. See tehti kindlaks kombitsate amputeerimise katsete abil. Viinamäetigu on arvatavasti absoluutselt kurt. Ta ei taju isegi tugevat lähedal tekitatud müra. Tal on olemas paar vaagpõiekesi ehk statotsüste, aga need talitlevad üksnes tasakaaluelundina, võimaldades loomal orienteeruda raskusjõu suhtes. See annab nähtavasti loomale ka õige liikumissuuna. Vähemalt kutsub tserebropedaalse närvi ja vaagpõiekese närvi korraga läbilõikamine viinamäeteol esile teo ringiliikumise selle külje suunas, millel närvid läbi lõigati.

TASUB TEADA

Harilik kiritigu (Arianta arbustorum) on vööttigulaste sugukonda kiriteo perekonda kuuluv maismaatigu. Ta on levinud Euroopa kesk- ja põhjaosas. Esineb ka Eestis, eriti sage on ta aedades. Alpides elab ta kuni 2700 m, Bulgaarias 1500 m, Šotimaal 1200 m kõrguseni. Kiriteo koda on 5½ keermega. Koda on 12–22 mm, enamasti 14–18 mm lai ja 10–25 mm, enamasti 18–22 mm kõrge. Koda on tumepruun, kaetud heledate kollakate tähnidega ja keerme keskel on tume vööt. Koja suue on ümar, suudme serv on tagasi keerdunud, huul on valge, naba on suletud.

Tigu ise on pruun kuni mustjashall

Tigude maailm

Tigu tahab süüa ja ka puhata. tema ei taha laulda, aga tahab kõdu lagundada.

Täna, õpperetk,vee-elustik ja taimed Vanamõisa järve ääres

Täna terve päeva 20 Tõrva Gümnaasiumi õpilast uurisid elu

Õppuse organiseerija Liia. Järgmine loodusretk toimub 30.juulil Vanamõisa järve ääres, teemaks "Tigude maailm"

Meenutus maikuust

Käisime lastega Lätimaal, Kova jõe ääres

Kaunist suve kõigile!

PÄIKESEKIIRTEST LEIA ÄRGATES ILU JA LOOJANGU VÄRVIDEST ELULE VÕLU

Meenutame 25.juunil loodusretke Tõrva Gümnaasiumi pargis

Loodusretke juhtis Arne Ader Linnuretkel märgatud liigid:linavästrik, suur kirjurähn ( kigk), räästapääsuke( koolimaja räästas ja staadionil ülelennul), hallrästas, metsvint, ronk, rasvatihane, karmiinleevike, aed – põõsalind, tutt – tihane, puukoristaja ( pojad) – puukoristaja müürib pesa – ava väiksemaks, must – kärbsenäpp, pasknäär, mustpea –põõsalind, piiritaja, hall –kärbsenäpp ( ema ja isa sarnased, tagasihoidlikud, silmapaistmatud ) siisike ( Laul-tulii, tulii), hall haigur – jõe ääres, püüab kala, puu / mändide/ otsas pesitseja, suur lendaja ( happeline väljaheide, koloniaalne liik nagu kormoran ), musträstas öölaulik kuuse otsas, sinikael – part, sõtkas, soo – roolind laksutab, kuristab, hästi tõttav, lendab madalal, väike lehelind ( silk, solk – keerab ennast nagu üles), kõrkja – roolind, pruunselg – põõsalind, mets – lehelind ( kurb hääl), kuldnokk silmaiiris – rõngas ümber – ema / rõngas puudub – isa ja 28.lind-käosulane. Oli huvitv retk!

30.juulil algusega kell 10.00

Toimub Tõrva Gümnaasiumi pargis „Retk tigude maailma". Loodusretke juhendab Annelie Ehlvest. Toimub viktoriin. Ootame huvilisi!

Fotod-erilised külalised aias,fotod teinud Katrin Priilaht

Lisaks veel fotod 24.aprillil õuesõpe 12.klassidel-Vanamõisa järve elu uurimine. Kas tead? 1.Nimeta Baltimaade suurimad järved! 2. Nimeta Võrtsjärves elavaid kalu! 3. Nimeta kala, kes on Võrtsjärve märgil! 4. Võrtsjärve suurim sügavus- Sapi süvikus on ………. meetrit. 5. Missuguse kala silmas elab silmaparasiit. Ta ei näe ja püüab oma toidu lõhna järgi ? 6. Millal saab veekogust järv? Tema suurus on siis ………………. hektari 7. Mida tähendab veeõitseng? 8 .Nimeta veetaimi! 9. Kui raske ja kui vana on Võrtsjärvest püütud rekordkala VALGE AMUUR? 10. Kuidas on selle Võrtsjärves elava vuntsidega kala nimi, kes on looduskaitse all?

28.mai hommikul olime pargis

28.mail 2012 olime oma pargis on PhotoPeach Õppisime tundma taimi ja õhtul putukaid Taimeõpe 28.mail ,Tõrva gümnaasiumi pargis oli tore õuesõppe tund. Meie pargis kasvavad järgmised taimed:niidukäharik – sammal - terve teadetetahvli esine plats teda täis, seanupp ja võilill - omavahel väga sarnased, kannike – õie all on kannus e konks / neid on Eestis ligi 20 liiki (aas- , altai, ime-, koer-, põld-, sarv-, sudeedi- , - võsa-, kink-, lodu-, mülgas-, nõmm-, soo-, turvas-, pisikannike jne.), külmamailane – meestetruudus / väga kiiresti laseb õielehed maha / 4 õielehte-üks on teistest tillem ( kolm on ühesuurused) , koldnõges, kenad kollased õied – ei kõrveta / pargi all neid palju, naat – leht koosneb kolmest osast, lihtleht, liitleht – iga osa veel kolmeks maa – alune juur / sarikaline ja putked, kortsleht – lehe sees kastepiisk, tillukesed rohekaskollased õied, mets – harakputk porgandileht ühest kohast tuleb palju õisi kandvaid varsi, metsmaasikas, piibeleht/ maikelluke, mustikas - lehetipp on terav , vaod varrel – nagu ribid, pohl, leseleht, madar – haagivad kinni, kitsad lehed tulevad kõik ühest kohast välja/ lehed männases, karvane piiphein - iga õis eri pikkuse varre otsas, pikk leht, karvane harudega õisik, tähthein ( valge) – nelgiline – 5 kroonlehte / sügavalt pooleks, lehed nagu jänesekõrvad lahti, põdrakanep, suur teeleht – ümara lehega, paljas, keskmine teeleht – roosakas õis, leht keskmine ja karvane, süstlehine teeleht – lühike tume ( pruunikas) õisik, leht väiksem, punane leeder, vereurmarohi – mooni sugulane, teed tehakse ka, oranž piimmahl, võsalill – nelgiline, lillakas – leht alt roheline, vaarikas – leht alt hall, oblikad – hapuoblikas, aasoblikas, kaarkollakas – kollane, ristõieline / kasvab staadioni tee ääres / pika varrega ja õisikuga, kõrreline – varte vahel on sõlmekohad, paakspuu – paljas, lehed ühekaupa PP, kuslapuu – karvane , lehed kahekaupa KKK, pihlakas, saar, maarjahein – sisaldab kumariini, mis annab maarjaheinale iseloomuliku tugeva lõhna, eestlaste hulgas tuntumaid ja armastatumaid kõrrelisi, temast tehakse parfümeeriatooteid ja alkohoolseid jooke. Maarjaheinatee aitab nõrkuse ja venituste korral.,heinputk, toomingas, naistepuna, longus helmikas, tarn – kolmekandiline vars, ilma sõlmekohata / sõrmtarn, hiirekõrv – kõdrad, osi – eostaimed / aasosi – pehme kahar / meie pargis põhiline, metsosi – otsad harunevad, kolmissõnajalg – tilluke, ei kasvagi suureks, ohtene sõnajalg – lehed trepina, maarja – sõnajalg – nagu meestel jalad karvased lehe alumisel küljel olevad oranžikad eoskuhjad on neerukujulise kattega, naistesõnajalg – sõkalsoomused, lehter sassis ja segamini nagu naise tunded, kuutõverohi, kanarbik – puitunud varrega meetaim, laanelill – seitsme kroonlehega, lehed koondunud varre tippu, raudrohi – tuhandelehine, köharohi, maajalg e kassiratas – lillakad õied, harilik hiirehernes – pikk õisikuraag, aedhiirehernes – lehepaarid munajad, õied vastu vart, seahernes – 3 paari, kurereha, värvmadar, tedremaran harilik mailane – roomav ( õpetajate maja esisel platsil), harilik karutubakas, kukehari. SAMBLAD: kadrisammal, metsakäharik, palusammal, punaharjak, karusammal, kaksikhammas, kahar karusammal, harilik sanioonia, läik – ulmik, laanik ( korrustega)

Putukaid on nii palju, meenutus 28.maist

Meenutame õppeaastat!

28.mail õuesõpe pargis ja loodusõhtu.Mõned fotod sellest päevast

Osalesid 4.-8.klassid.Tõrva Gümnaasiumi kooli kõrval on kooliõpilaste poolt rajatud parkmets. Kool saab nov 2012 95.aastaseks. Loodusprojektide koostaja on Liia Ortus

28.mail päeval toimusid koolis õuesõppetunnid teemal "Metsataimed".Õhtul toimus loodusõhtu teemal "Õitsev elu", jutustas ja oma pilte näitas Urmas Tartes.

LOODUS ÕPETAB ÕPPIMA Tõrva Gümnaasiumi õpilased õppisid tänu keskkonnateadlikkuse projektidele aprillis ja mais loodust tundma ja looduses õppima. Kati Kekkonen pani esimese ja teise klassi õpilased uurima ja avastama. Helle Kont tutvustas erinevaid kive kivilaboris neljanda, viienda ja kuuenda klassi õpilastele. Annelie Ehlvest õpetas tigude elu tundma kümnenda, üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda klassi õpilasi tigude laboris. Aire Orula veelaboris õppisid kümnenda, üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda klassi õpilased vee – elustikku tundma. Tarmo Evestus rääkis neljandale, kuuendale ja üheksandale klassile kaitsealustest lindudest Margit Turb õpetas kooli pargis ümbritsevat märkama. Mare Leis tutvustas loodussõpradele pargis taimi ja õpetas neid eritunnuste abil meelde jätma. Margus Muts rääkis looduskaitsest. Soomaa rahvuspargis õppisid 14.mail neljanda klassi õpilased. Riisa rabas tutvuti Sisalik Sissi eluga. Soomaa looduskeskuse juures õpiti liigirikast vee – elustikku tundma. Karula rahvuspargiga käisid tutvumas 18.mail teise klassi õpilased , 21. mail kolmanda klassi õpilased ja 25. mail viienda ja kuuenda klassi õpilased. Külastati Metsamoori, õpiti pinnavorme tundma ja läbiti putukaprogramm. Meenikunno maastikukaitsealal toimus 28.mail üheteistkümnendale klassile „Bioloogiatund rabas“ . Õpetaja Liia Ortus projektijuht