28.mai hommikul olime pargis

28.mail 2012 olime oma pargis on PhotoPeach Õppisime tundma taimi ja õhtul putukaid Taimeõpe 28.mail ,Tõrva gümnaasiumi pargis oli tore õuesõppe tund. Meie pargis kasvavad järgmised taimed:niidukäharik – sammal - terve teadetetahvli esine plats teda täis, seanupp ja võilill - omavahel väga sarnased, kannike – õie all on kannus e konks / neid on Eestis ligi 20 liiki (aas- , altai, ime-, koer-, põld-, sarv-, sudeedi- , - võsa-, kink-, lodu-, mülgas-, nõmm-, soo-, turvas-, pisikannike jne.), külmamailane – meestetruudus / väga kiiresti laseb õielehed maha / 4 õielehte-üks on teistest tillem ( kolm on ühesuurused) , koldnõges, kenad kollased õied – ei kõrveta / pargi all neid palju, naat – leht koosneb kolmest osast, lihtleht, liitleht – iga osa veel kolmeks maa – alune juur / sarikaline ja putked, kortsleht – lehe sees kastepiisk, tillukesed rohekaskollased õied, mets – harakputk porgandileht ühest kohast tuleb palju õisi kandvaid varsi, metsmaasikas, piibeleht/ maikelluke, mustikas - lehetipp on terav , vaod varrel – nagu ribid, pohl, leseleht, madar – haagivad kinni, kitsad lehed tulevad kõik ühest kohast välja/ lehed männases, karvane piiphein - iga õis eri pikkuse varre otsas, pikk leht, karvane harudega õisik, tähthein ( valge) – nelgiline – 5 kroonlehte / sügavalt pooleks, lehed nagu jänesekõrvad lahti, põdrakanep, suur teeleht – ümara lehega, paljas, keskmine teeleht – roosakas õis, leht keskmine ja karvane, süstlehine teeleht – lühike tume ( pruunikas) õisik, leht väiksem, punane leeder, vereurmarohi – mooni sugulane, teed tehakse ka, oranž piimmahl, võsalill – nelgiline, lillakas – leht alt roheline, vaarikas – leht alt hall, oblikad – hapuoblikas, aasoblikas, kaarkollakas – kollane, ristõieline / kasvab staadioni tee ääres / pika varrega ja õisikuga, kõrreline – varte vahel on sõlmekohad, paakspuu – paljas, lehed ühekaupa PP, kuslapuu – karvane , lehed kahekaupa KKK, pihlakas, saar, maarjahein – sisaldab kumariini, mis annab maarjaheinale iseloomuliku tugeva lõhna, eestlaste hulgas tuntumaid ja armastatumaid kõrrelisi, temast tehakse parfümeeriatooteid ja alkohoolseid jooke. Maarjaheinatee aitab nõrkuse ja venituste korral.,heinputk, toomingas, naistepuna, longus helmikas, tarn – kolmekandiline vars, ilma sõlmekohata / sõrmtarn, hiirekõrv – kõdrad, osi – eostaimed / aasosi – pehme kahar / meie pargis põhiline, metsosi – otsad harunevad, kolmissõnajalg – tilluke, ei kasvagi suureks, ohtene sõnajalg – lehed trepina, maarja – sõnajalg – nagu meestel jalad karvased lehe alumisel küljel olevad oranžikad eoskuhjad on neerukujulise kattega, naistesõnajalg – sõkalsoomused, lehter sassis ja segamini nagu naise tunded, kuutõverohi, kanarbik – puitunud varrega meetaim, laanelill – seitsme kroonlehega, lehed koondunud varre tippu, raudrohi – tuhandelehine, köharohi, maajalg e kassiratas – lillakad õied, harilik hiirehernes – pikk õisikuraag, aedhiirehernes – lehepaarid munajad, õied vastu vart, seahernes – 3 paari, kurereha, värvmadar, tedremaran harilik mailane – roomav ( õpetajate maja esisel platsil), harilik karutubakas, kukehari. SAMBLAD: kadrisammal, metsakäharik, palusammal, punaharjak, karusammal, kaksikhammas, kahar karusammal, harilik sanioonia, läik – ulmik, laanik ( korrustega)