28.mai hommikul olime pargis

28.mail 2012 olime oma pargis on PhotoPeach Õppisime tundma taimi ja õhtul putukaid Taimeõpe 28.mail ,Tõrva gümnaasiumi pargis oli tore õuesõppe tund. Meie pargis kasvavad järgmised taimed:niidukäharik – sammal - terve teadetetahvli esine plats teda täis, seanupp ja võilill - omavahel väga sarnased, kannike – õie all on kannus e konks / neid on Eestis ligi 20 liiki (aas- , altai, ime-, koer-, põld-, sarv-, sudeedi- , - võsa-, kink-, lodu-, mülgas-, nõmm-, soo-, turvas-, pisikannike jne.), külmamailane – meestetruudus / väga kiiresti laseb õielehed maha / 4 õielehte-üks on teistest tillem ( kolm on ühesuurused) , koldnõges, kenad kollased õied – ei kõrveta / pargi all neid palju, naat – leht koosneb kolmest osast, lihtleht, liitleht – iga osa veel kolmeks maa – alune juur / sarikaline ja putked, kortsleht – lehe sees kastepiisk, tillukesed rohekaskollased õied, mets – harakputk porgandileht ühest kohast tuleb palju õisi kandvaid varsi, metsmaasikas, piibeleht/ maikelluke, mustikas - lehetipp on terav , vaod varrel – nagu ribid, pohl, leseleht, madar – haagivad kinni, kitsad lehed tulevad kõik ühest kohast välja/ lehed männases, karvane piiphein - iga õis eri pikkuse varre otsas, pikk leht, karvane harudega õisik, tähthein ( valge) – nelgiline – 5 kroonlehte / sügavalt pooleks, lehed nagu jänesekõrvad lahti, põdrakanep, suur teeleht – ümara lehega, paljas, keskmine teeleht – roosakas õis, leht keskmine ja karvane, süstlehine teeleht – lühike tume ( pruunikas) õisik, leht väiksem, punane leeder, vereurmarohi – mooni sugulane, teed tehakse ka, oranž piimmahl, võsalill – nelgiline, lillakas – leht alt roheline, vaarikas – leht alt hall, oblikad – hapuoblikas, aasoblikas, kaarkollakas – kollane, ristõieline / kasvab staadioni tee ääres / pika varrega ja õisikuga, kõrreline – varte vahel on sõlmekohad, paakspuu – paljas, lehed ühekaupa PP, kuslapuu – karvane , lehed kahekaupa KKK, pihlakas, saar, maarjahein – sisaldab kumariini, mis annab maarjaheinale iseloomuliku tugeva lõhna, eestlaste hulgas tuntumaid ja armastatumaid kõrrelisi, temast tehakse parfümeeriatooteid ja alkohoolseid jooke. Maarjaheinatee aitab nõrkuse ja venituste korral.,heinputk, toomingas, naistepuna, longus helmikas, tarn – kolmekandiline vars, ilma sõlmekohata / sõrmtarn, hiirekõrv – kõdrad, osi – eostaimed / aasosi – pehme kahar / meie pargis põhiline, metsosi – otsad harunevad, kolmissõnajalg – tilluke, ei kasvagi suureks, ohtene sõnajalg – lehed trepina, maarja – sõnajalg – nagu meestel jalad karvased lehe alumisel küljel olevad oranžikad eoskuhjad on neerukujulise kattega, naistesõnajalg – sõkalsoomused, lehter sassis ja segamini nagu naise tunded, kuutõverohi, kanarbik – puitunud varrega meetaim, laanelill – seitsme kroonlehega, lehed koondunud varre tippu, raudrohi – tuhandelehine, köharohi, maajalg e kassiratas – lillakad õied, harilik hiirehernes – pikk õisikuraag, aedhiirehernes – lehepaarid munajad, õied vastu vart, seahernes – 3 paari, kurereha, värvmadar, tedremaran harilik mailane – roomav ( õpetajate maja esisel platsil), harilik karutubakas, kukehari. SAMBLAD: kadrisammal, metsakäharik, palusammal, punaharjak, karusammal, kaksikhammas, kahar karusammal, harilik sanioonia, läik – ulmik, laanik ( korrustega)

Putukaid on nii palju, meenutus 28.maist

Meenutame õppeaastat!

28.mail õuesõpe pargis ja loodusõhtu.Mõned fotod sellest päevast

Osalesid 4.-8.klassid.Tõrva Gümnaasiumi kooli kõrval on kooliõpilaste poolt rajatud parkmets. Kool saab nov 2012 95.aastaseks. Loodusprojektide koostaja on Liia Ortus

28.mail päeval toimusid koolis õuesõppetunnid teemal "Metsataimed".Õhtul toimus loodusõhtu teemal "Õitsev elu", jutustas ja oma pilte näitas Urmas Tartes.

LOODUS ÕPETAB ÕPPIMA Tõrva Gümnaasiumi õpilased õppisid tänu keskkonnateadlikkuse projektidele aprillis ja mais loodust tundma ja looduses õppima. Kati Kekkonen pani esimese ja teise klassi õpilased uurima ja avastama. Helle Kont tutvustas erinevaid kive kivilaboris neljanda, viienda ja kuuenda klassi õpilastele. Annelie Ehlvest õpetas tigude elu tundma kümnenda, üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda klassi õpilasi tigude laboris. Aire Orula veelaboris õppisid kümnenda, üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda klassi õpilased vee – elustikku tundma. Tarmo Evestus rääkis neljandale, kuuendale ja üheksandale klassile kaitsealustest lindudest Margit Turb õpetas kooli pargis ümbritsevat märkama. Mare Leis tutvustas loodussõpradele pargis taimi ja õpetas neid eritunnuste abil meelde jätma. Margus Muts rääkis looduskaitsest. Soomaa rahvuspargis õppisid 14.mail neljanda klassi õpilased. Riisa rabas tutvuti Sisalik Sissi eluga. Soomaa looduskeskuse juures õpiti liigirikast vee – elustikku tundma. Karula rahvuspargiga käisid tutvumas 18.mail teise klassi õpilased , 21. mail kolmanda klassi õpilased ja 25. mail viienda ja kuuenda klassi õpilased. Külastati Metsamoori, õpiti pinnavorme tundma ja läbiti putukaprogramm. Meenikunno maastikukaitsealal toimus 28.mail üheteistkümnendale klassile „Bioloogiatund rabas“ . Õpetaja Liia Ortus projektijuht